Palju õnne mulle- mul oli vahepeal sünnipäev!
Lisaks kõigele muule, võtsime R’iga ette uue restorani, Tuljaku, külastuse! Ma nimelt armastan kõiksuguseid uusi restorane ning toidukohti ja tunnen, et pean kõik ära proovima!
Mulle väga meeldis interjöör! Selline..pisut retro ja kergelt industriaalne. Domineerivateks toonideks pruun, must mida täiustas ideaalselt punastest tellistest sein restorani ühes osas. Mõnus, soe ja hubane!
Kuna tegu oli ikkagi minu sündimise päevaga, siis olin ülemeelik ja alustasin Mojitoga. R’ valis mingi õlu, kuid mis see oli..kes seda enam teab. Kas mu kokteil ei ole mitte imearmsalt presenteeritud? Ootamatu plekist kruus on midagi, mis minu südame kiiremalt põksuma paneb.
Restoranides käies on üks asi mis minule kohe külastatavast kohast hea mulje jätab. See on nn. “peakoka tervitus”. Kui muidu restorani minnes teed sa oma valikud ise, siis peakoka tervitus on midagi, mis sulle lihtsalt lauda saadetakse. Alati uus ja huvitav ja midagi, mida menüüst ei leia!
PS! Mulle meeldib ülekõige see, kui mõnes restoranis on “Peakoka laud”, ehk siis kohake kus istudes peakokk ise otsustab mida sa sööma hakkad. Ja sinul puudub täielik kontroll! Väga põnev 🙂
See imeilus asi on eelroogade seast. Need on nimelt paneeritud rohekarbid, mis torgatud mustika (?) okste otsa ning kaetud parmesani juustuga. Kastmeks juures tšillikaste. Kui ma nendest räägin siis tekib tunne, et kähku autole hääled sisse ja tagasi Tuljakusse! Nõrkus mereandide vastu? Ilmselgelt..
R aga otsustas alustada nagu kord ja kohus- supiga! Vietnami supiga- Bún bò Hué. Talle see meeldis, aga mulle meeldis veel rohkem! Eriti kui sellele veel punast tšillit juurde segada. Mõnus aasiapärane kogemus keset päikeseloojandulist Piritat.
R’i pearoast mul pilt puudub. Või OK- minu algsest. R. kui tõeline prints oli nõus vahetama. Mina nimelt tellisin endale BBQ talle, aga see ei maitsenud mulle üldsegi. Ma kipun unustama, et liha pole päris minu teema ja peaksin alati eelistama kala. Aga see BBQ seal ees ja juurseller ja.. Mis seal ikka. R’i Atlandi tursk maitses aga imeliselt. Õnneks talle meeldis ka tallekene 🙂
Mis te pakute, millega tegu? See siin on uudses välimuses Tiramisu! Ühes vanilje jäätise ja mustikatega. Mõnus lõpp veel mõnusamale õhtule!
Nüüd aga jalad selga ja Uue Maailma tänavafestivalile!
