Kõik lehed on juba puudelt alla sadanud ja kogu värviline osa sügisest hakkab mööduma. On saabumas pime-vihmane novembrikuu, kus ainsaks lootuskiireks on peagi süttivad jõulutuled ja piparkoogilõhnalised, veidikene sassis, koduköögid.
Aga sellest pole midagi. Meil on ka novembri kuus üht-teist oodata- Waldorflapsed peavad selle kuu sees laternapidu ja meie pere, nagu paljud juba teavad, hakkab vaikselt Pärnu aardeid kastidesse panema, et jalakesed jälle Viimsis maha panna. Ka midagi uut.
Aga täna hommikul ärkasin ma mõttega kodu katta sügisaurudega! Lõikasin tükkideks kõik sügiskuulutajad ja enamgi, pistsin potti, valasin peale kaks liitrit vett, suskasin sisse supilusikatäie mett ja õige pisut piparkoogimaitseainet, lasin pliidil imetasakesi mõned tunnid podiseda ja valmis ta oligi. Ka sügis on joodav!
Kindlat retsepti mul seekord kirjutada pole, aga joogi sees peidavad ennast:
Erinevad õunasordid
Pirn
Apelsin
Hurmaa
Granaatõunaseemned
Tähtaniis
Kaneelipulgad
Ja nii ongi. Lülitame teleka välja, süütame Iittala küünlajalas pisukest valgust kinkiva küünla, paneme kõlarisse kõlama mõne mõtluseid täis pala, läidame kaminas tule ja joome sügist peale. Koos kaneeliküpsistega.
Ja siis mõtleme ikkagi. “Mitu päeva selle suveni nüüd ongi?”
Iittala tooted on saadud kingituseks
