Restoran Kadriorg ja minu rõõm

Ühel ilusal kevadisel õhtul oli minul, mu õel ja veel paaril blogijal ja muul tegijal võimalus külastada Restoran Kadriorgu. Saime istuda üheskoos ümber laua, ajada juttu, avaldada arvamust, vestelda restoranidest, kinnisvarast, lastest ja veganismist. Paar tundi voolas mööda kui võluväel aga mälestused ja elamused kummitavad seniajani.

 

 

Kunagi oli Restoran Kadriorg hoopis teist masti koht ühes laudlinade ja muuga, mis fine-diningu juurde kuulub, aga nüüd, minu jaoks kui üle öö, on restoran saanud uue kuue. Sellise kuue, mis rahuldab ära minu soovid, kes otsib vahel natukene lihtsamat kohta, kuid siis jälle midagi edevamat ja ka selle Kadriorus jalutaja, kes sooviks kell 16:00 hommikusööki saada.

 

 

Valged laudlinad on nüüd kadunud, kuid kvaliteet siiski püsima jäänud. Õhkkond on vabam ja robustse puidu, metallist ning vanutatud detailidega on saavutatud mõnusalt industriaalne keskkond, kus on siiski püsima jäänud see õige restorani tunne ja seda just eelkõige tänu detailidele, kus allahindluseid tehtud pole. Mina olen nimelt üsna suur väljas sööja ja tihti jääb selliste everyday – restoranide juures silma see, et kasutatakse odavama otsa nuge-kahvleid, veiniklaasid on veinile mitte komplimente lisavad, tavalistest veeklaasidest rääkimata. Nii oli tore selles restoranis leida kuldne kesktee, mis vastas minu ootustele, kriteeriumitele. Nimelt on hotellide ja restoranide puhul mul üks ootus- tahaks, et oleks tibekene parem kui kodus. Eksju?

 

 

 

Kes aga paberist taldrikualuseid, metallist toole ja kõrgema otsa lihtsust ei armasta, saab kolida veel korrus kõrgemale, kus keset saali ootab modernselt stiilne kamin, kus menüü on õhtusem ja õhustik kergelt kargem. Kujutasin seal juba üsna elavalt ennast ja R’i mõnda tuleviku õhtut veetmas, sest desserdina oli menüüs välja toodud selline asi nagu Smores. Jep, laps minus tõstis koheselt pead ja ka oma õelt sain üsna tähenduslikke pilke. Double date it is! Eriti õdusaks tegi selle korruse romantiliselt sisse voolav kuldkollane kevadpäikese valgus, mis lausa kutsus pehmetele stiilsetele toolidele klaasikest veini jooma ja uue menüüga tutvuma.

 

 

 

 

 

 

Teate mis on parim asi suure seltskonnaga õhtustamisel? Nimelt on vahva korra sõbralikuks Itaalia perekonnaks muutuda, soovitada naabrile sellist toitu, mida ise võtta ei kavatse ja nii saada osa rohkemast. Mina tellisin posheeritud tursa sidrunheina leeme ja hooajaliste seentega, õde aga krevetikoogid mida saatis laimi majonees ja eraldi kausis salat koos mangoga. Krevetikoogid olid imelised ja sobitusid laimi majoneesiga ideaalselt ja said kindlasti selleks toiduks, mida ma järgmine kord ise, päris endale, tellida sooviksin. Samas oli Triinu kalkuni pikkpoiss samuti midagi, mis väga hea tundus. Ja siis tekitas minus suuremat huvu vegan nuudli salat, mis sobiks ideaalselt mõneks kiireks lõunaks, kui oled just Kumust kunsti uudistamast tulnud.

 

 

 

Magustoiduna sai minu valikuks Acai chia tops marjadega, kuid oleks selle iga kell Pilleriinu macha ja kookose koogiga ära vahetanud. Keegi lauas istujatest väga suur macha fänn ei olnud, kuid see kook oli nii pehme, hõrk ja just nii macha maitsega kui enamik meist nautida suutis. Lisaks oli see nii ilus ja armas ja üldse on tore süüa midagi magusat, kui tead, et see natukene ka sulle head teeb. Aga mis seal salata, õe ja Triinu Briochi french toast ühes värskete marjadega oli samuti vägagi pilke püüdev.

 

 

Ja nüüd jõuangi peamise asja juurde, mis mulle Restoran Kadrioru juures kõige rohkem rõõmu valmistas – kõik valikud menüüs olid pigem tervislikud. Ka mina olen inimene, kes vahel oma toitumises väga valesid valikuid teeb ja nii on tore näha, et aina rohkem ja rohkem restorane mu kiusatustele vastu annavad- menüüs on kõik OK valik. Ühtlasi on see ideaalne viis kuidas pere pisematele tervislikumaid, mitmekesisemaid ja uusi maitseid tutvustada. Kõik algab maast madalast ja kuigi võin hiljem oma sõnu süüa, siis pisikese I. taldrik mitte kunagi ühtegi lõbusalt naeratavat viinerit ühes rasvast nõretavate friikartulitega ei näe. Küll aga võib sealt leida maheda kana mis on valmistatud mee ja lami marinaadis või miks mitte kreekapärase wrapi ühes bataadiga. Magustoiduks aga huvitavad mahejäätised või hoopis rabarberi panna cotta.

 

Aitäh Polhem PR’ile ja Restoran Kadriorule!

 

Share:

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *