Meie magamistoas on päike!

Ma tegelikult olen veendunud, et kesklinna ja majade väga lähestikku asumise tõttu päris päikest sinna tuppa ei paista, aga meie päikene on teistmoodi.

 

 

Ruum, kus me oma uned mööda saadame, on hästi pisike. Õigupoolest täpselt paras, sest sinna mahubki meie kontinentaalvoodi, kaks riiulit mõlemale poole voodit ja nüüd ka I. pulkvoodi, millel põhi tõstetud ja üks külg eemaldatud. Enne magas ta ju meie vahel..

Põhimõtteliselt sinna väga palju rohkem ei mahukski, kui poleks ühte kena aknaorva, mis on ideaalne lugemispesa. Või siis ehitajate piidlemispaik. Või siis ideaalne koht, kus piima joomist mööda saata. Või siis koeraga kudrutamise nurgake.

 

 

See on meie sinepikollane Pehmö, mis jõudis minuni täpselt siis kui Pärnusse kolisime. Jõudis selles mõttes, et umbes siis ma selle avastasin. Ja huvitav fakt on see, et need valmistataksegi just siin samas Pärnus ühe kena naise poolt ja juhtus nii, et meie esimene mööbel-elanik oligi ootamatult juba Pärnakas. Enne meid.

Nüüd on meie kodus juba kaks Pärnu preilit, aga teisest sõbrast, kes pesu kuivatada aitab, juba teine kord.

 

 

Sedasorti pinkidesse olen tegelikult juba ammu armunud olnud. Mäletan, et Itaalias ühel tööreisil olles ja hea sõbrannaga (tol hetkel ka ülemusega) mööda kohalikke butiike kammides, kohtusin ma ühe erilise isendiga. See oli nii kõrge ja suur ja istutas mulle soovi kord ka ise üht sellist uhket järi omada. Kuna aga meie kodud on seni olnud üsna tagasihoidliku suurusega, siis peab see unistus veel natukene ootama. Aga kunagi on mu esik nii suur, et Pehmö peab sinna just sellise ilmatuma suure kaunitari valmistama. See on kindel!

 

 

Miks just kollane? Sest, et.. meie praegune kodu armastab värve. Ta armastab kollast, rohelist, roosat..kõike! Olen varemgi siin samas blogis mõelnud, et meie armas pisike tütar tõi lisaks kõigele muule toredale meie ellu ka üsna kireva pagasi värve. Me poleks oma eelmises kodus kindlasti mitte kuskil sellist kena ja rõõmsavärvilist järi näinud. Kuigi lõpus juba tundus, et võiks…

 

 

Igatahes teeb see nurk alati mu tuju heaks ja armastan hetki, kui koos I’ga seal koha sisse võtame ja mõnda vahvat raamatut loeme. Hetkel  on need raamatud küll sellised.. “100 looma”, “Muna” ja “Kõik võiks olla roosa” sorti teosed, aga on vahva mõelda, et tema kasvades, kuuleb see kiirelt armastatuks saanud pereliige ka teisi lugusid ja muinasjutte.

 

Ahjaa, ja kui sa veel mu MyHits’i intekat kuulnud pole, siis saad seda teha SIIN.

Share:

2 Comments

  1. Nell
    20/03/2018 / 20:20

    Mitte, et ma mingi stalker oleks aga kui arvestada, et Pärnu kesklinna kandis liiga palju praegu ei ehitata ning ka su akna taga näikse olevat ehitustegevus siis mulle tundub, et sa elad mu naabruses. Et mitte öelda üle tee 🙂
    Tegelikult tahtsin vaid öelda, et teie korteri interjöör meeldib mulle väga. Just detailid toovad hubasust.

    • Miramii
      20/03/2018 / 21:00

      Heh, ma just märganud, et hästi hästi palju ehitatakse. Aga eks kohalik tunneb ikka ära 🙂 Mul mitu lugejat naabermajades, kes mu kodu varasema kinnisvarakuulutuse järgi ära tundnud. Aga võibolla siis- tere naaber!! Ja aitäh ka ?

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.