Tere, uus kodu!

Me kolisime eelmisel reedel, öö pimeduses, abiks head sõbrad ja nende vaprad-tugevad käed. Kui kodu kätte saime, see tunne ei unune vist iialgi, hüplesin toast tuppa ja saatsin perekonnale videoid..ruumi oli järsku nii palju! Meie kodu pole tegelikult endiselt teab-mis suur, 100 ruutmeetrit, aga võrreldes eelmisega tundub kui loss. Meil on nüüd suur elutuba, kööginurk, magamistuba, kontortuba, vannituba, tualettruum, teise korruse koridoriosa, rõdu, terrass, esik, 2 suurt garderoobi, ehk siis- rohkelt mänguruumi.

Meie uus kodu on ridaelamu Viimsis, Haabneemes, ühel mõnusal vaiksel tänaval. Siin elavad perekonnad ja seda isegi eri riikidest. Tänava rahvas on vahva, kõik teretavad üksteist ja on ilus-puhas-korralik-uus. Tekkis kerge Norra tunne, kui ühel päeval poodi jalutasin. Lapsed sõitsid tõukekatega vastu ja inimesed olid rõõmsad..Viimsi inimesed olid juba Mereranna teel elades rõõmsad, aga siin on eriti. See on tore.

Sisse kolides, oli meil siin suurel hulgal mööblit, mis enamuses uue kodu leidnud ja teine osa ootab alles müüki panemist. Uue diivani ostmine tähendab ju IKEA reisi, aga millal? Mina võiksin homme juba joosta, aga Hr. R’ on meil nõutud mees ja nii lihtne see pole. Noh, ka mul on ju töö, aga ma saan IKEA enda kasuks mängima panna, mis on hiiglama hea ja järjekordne märk unistuste töö omamisest. IKEA’st diivan, küsid sa? Küll sa näed..ütlen ma. Oleme juba õppinud teineteises kahtlema ja üllatuma, onju.

Eile oli meil värvimise päev, täna ka muidugi, ja nii sai seintelt kaotatud kollakas toon ja asendatud..üllatus-üllatus, valgega! Valgeid seinu nähes tekkis mul siin ka esimest korda kodu tunne.. enne oli tunne, nagu oleks külas! Väga pikalt, külas!

Ma paneks siia mõne pildi..kas oma Kesselhausi lauast või Hyperborea valamust või esimesest toolis! Aga ma ei tee seda, sest mul pole mahti olnud väga pildistada.

Homme, sõbrad, homme proovin teid kostitada mõne pildiga oma uuest kodust mis veel üiget “Miramii” kätt näinud pole.

Head ööd!

Share:

Leave a Reply