Nädalavahetus ja Rõõmsate Laste Festival

Meie suvi on seekord natukene teistsugune ja seiklusrikaste linnareiside asemel avastame me hoopiski Eestimaad. Või noh, ega nüüd ei avasta, sest nendes linnades oleme ju käinud ennegi, aga seekord teeme seda uut moodi- beebi moodi! Nii olemegi me ära käinud juba Kuressaares, Viljandis, Tartus, Pärnus, Rakveres ja Narvas ja enamasti nendes linnades ka ööbinud. Seni lemmikuim koht on olnud Hektor hostel Tartus, mis on uudne ja moodne, asub väga heas kohas ja toa suhtes ühtegi kriitikanoolt visata pole. Hommikusöök seevastu, noh, olgem rõõmsad, et Aparaat on kohe üle tee.

Aga sellel nädalavahetusel külastasime Pärnut. Ööbisime külaliskorteris, mis asus samuti ääretult heas kohas, kuid kus koristusfirma eriti head tööd ei tee ja nii ootasid meid ees täiesti räpased klaasid, ühes oli veel poolik jook seeski. Fuh. Siis tekkis mul kohe kahtluseuss, et huvitav, kas linad ja rätikud on ikka ära vahetatud- teate küll neid legende. Kuid muu oli seal siiski mõnus.

Pärnusse läksime me hoopiski selleks, et ka meie peres kasvab üks rõõmus laps ja sealsed aktivistid on just sellistele kokku pannud ühe vahva festivali- Rõõmsate Laste Festivali. Kuigi, meie oma beebiga veel enamikest lõbustustest osa võtta ei saanud, siis oli meil ikkagi tore murul piknik maha pidada, teisi lapsi uudistada, beebitelgis süüa anda ja muid protseduure mööda saata ja muidugi, khm, disaililaadal käia. Sest, et..noh, mina.

 

 

Selle imearmsa kampsuni kinkisid I’le meie sõbrad. See on 100% villane ja seega ideaalne ühele Eesti beebile, kellel kamsusid kunagi liiga palju olla ei saa. Eriti meeldib mulle selle kapuuts, sest see hoiab lihtsalt üliarmsasti. Kampsuni on valmistanud vist üsna uus tegija nimega Wool in Love, või vähemalt minu lasteriiete fännist silmad pole seda kaubamärki varem kohanud, kuid kaasas olnud etikettidel lubasid nad, et on kasutanud parimat villa.

Kroon seal kõrval ei ole festivalilt pärit, küll aga oli see selleks ideaalne aksessuaar, et beebi peakest tuule eest kaitsta. See on samuti orgaanilisest puuvillast ja pärit kaubamärgilt oeuf, mis on ühtlasi ka üks mu lemmikuid lasteriiete brände üldse. I’l on ka nende valmistatud jänese kampsun, aga seda võin näidata mõnes teises postituses.

 

 

Ja siis lõid mu silmad veel vähemalt 2 korda särama- esimesel korral siis, kui leidsin puust fotoka, mida valmistab Balula. Olen neid ennegi Scandikidsis näinud, aga festivalil nad lausa kutsusid mind. On ju minu suur osa elust just fotokaameratega seotud, siis võiks ka beebil päris enda puidust fotokas olla. Hetkel armastab ta küll selle kaelarihma rohkem kui kaamerat ennast, aga kindlasti saab sellest tulevikus üks tore mänguasi. Või kaunistus ta Molami Stuudio valmistatud stangel…mis…oh, ei jõua ära oodata, et teile näidata!

Teist korda süttisid mu silmades sädemed, kui jalutasime mööda boksist, kus müüdi kudumeid- Vilde&Voldemar. Maailmas on küll nii palju ilusaid, toredaid, kirevaid lasteriideid, aga minu südames on siiski suur koht nendele minimalistlikumat laadi kehakatetele. Mu sõbrad kindlasti naeravad hetkel, sest suure osa ajast on I riietatud just hästi-hästi värviliselt ja näeb välja nagu tsirkuseartist, aga ikkagi. Ongi hea kui saab seda mõne neutraalsema  asjaga tasakaalustada ja see 100% meriinovillane beebikampsun on selleks ideaalne! Vilde&Voldemar müüsid kampsuni juurde ka sobivaid karupükse, aga kuna väljas oli soe ja palav, siis jätsin need hetkel sinnapaika ja läheme nende jahile uuesti sügise saabudes.

 

 

Ja nii piinlik kui see ka ühele kodusisustusblogijale pole, siis ütlen ette, et kirjutan I riietest peagi veel. Seda suures osas tänu sellele, et see stange.. Ja siis sellele, et kuna eelistan tema garderoobis näha enamasti Euroopas valmistatud riideid, siis ehk saab keegi mõne triki-nipi kust ja kuidas ja millal osta lapsele ägedaid asju, mis pole Bangladeshis valmistatud, kuid ei maksa siiski üüratuid summasid. Vot nii!

 

Share:

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *