Katkine maailm

Hiljuti oli mu õel “mõnus” lugu jutustada. Nüüd on aga minu kord..

Reedene päev, viibin viimaseid hetki oma Mereranna tee korteris- pakin asju ja koristan. Mu vaikuse lõpetab läbitungiv lapse kisa mis tuleb õuest, jooksen aknale ja näen umbes 5 aastast poissi kramplikult tänavavalgustusest kinni hoidmas ja mõned meetrid eemal vedeleb naine. Õnneks näen, et üks naine jalutab seal samas koeraga ja jääb nende juurde seisma ning asub poisiga vestlusesse. Mina panen ruttu jalatsid jalga ja torman õue.

Koeraga jalutav naine on lahkunud. ???.  Poiss nutab südantlõhestavalt ja minu küsimuse peale “mis juhtus?”, nutab ta, et “vino, mama upal!” Näen, et naise pea on täiesti lõhki ja verine. Rahustan poissi, et kõik saab korda ja emale teatan, et helistan kohe kiirabisse, ärgu muretsegu! Selle peale võtab “ema” jalad alla ja hakkab mind oma kotiga peksma. Võtan väikemehel käest kinni ja jookseme eemale.

Ema hüüab südantlõhestavalt poissi ja pika mõtlemise peale läheb poiss ema juurde tagasi, aga hoiab pikka distantsi ja nii nad ruttavad Tammepõllu 9 maja poole. Kiirabi teatab, et on kohe teel ja palub mul neid jälitada,  aga kui “ema” seda näeb, tuleb ähvardavalt minu poole. Tean küll, et purjus ja mis ta ikka teeb aga..pime on ja mitte kedagi ei liigu.

Poiss kasutab hetke ja jookseb minu juurde tagasi- vaeseke on täiesti paanikas! Võtan tal uuesti käest kinni ja peitume agressiivse ema eest põõsastesse ja ma saan teada, et ta ongi 5 aastane- käib koolis kus õpetatakse vene, eesti ja inglise keelt aga seda viimast ta enda sõnul eriti ei oska. Helistame isale- isa on Tabasalus ja palub, et väikemehel silma peal hoiaksin ja mitte mingi hinna eest emale ei annaks. Panen poisile kindad kätte ja tõmban luku kinni. Ootame kiirabi.

Kiirabi saabub kuid nad ei söanda ilma politseita naist otsima minna aga soovivad, et poiss autosse istuks. Noormees on aga veendunud, et ta soovib siiski minuga jääda ja kiirabi auto hirmutab teda väga. Õnneks on aga töötajate seas üks vene naine kes temaga ruttu jutule saab ja kes isale uuesti helistab- isa annab aadressi ja koos minnakse vaatama kas ema on ehk koju läinud. Ema aga..vedeleb lähedal oleval ehitusplatsil ja Politsei saabudes röögib ja röögib ja röögib..

Ja sellised saavad lapsi.

 

 

 

Share:

14 Comments

  1. 03/10/2015 / 10:03

    Tahaks medali anda sulle. Ja ühtlasi natuke nutta (sellised asjad lähevad nüüd emaks olles eriti jubedalt hinge). Lihtsalt kohutav on mõelda, mida see väike poiss läbi elab…ja suuremal osal inimestest on lihtsalt suva.

    • Miramii
      Author
      03/10/2015 / 10:30

      Ma tahaks ka natukene nutta selle peale. :(

      • miiu
        03/10/2015 / 11:02

        ma natuke nutsingi. kuradi kurat! ja aitäh sulle…

        • Miramii
          Author
          03/10/2015 / 11:17

          Ma sisimas loodan, et nii oleksid ikka teised ka teinud. Ilma koerata jalutajad :(

  2. 03/10/2015 / 12:38

    Kohutav, nüüd ise ema olles hakkab mu süda verd tilkuma kui selliseid lugusid kuulen/loen. Ma ei suuda mõista, kuidas…

    • Miramii
      Author
      03/10/2015 / 13:17

      Mitte emana ka mina ei mõista :( ilmselgelt ei juhtunud selline asi neil esimest korda :(

  3. 03/10/2015 / 15:09

    Thank God, et poisil vahemalt adekvaatne isa kuskil olemas oli. Vastasel juhul oleks veel eriti masendav olnud. Au ja kiitus, et reageerisid ja poisile abiks olid! Ma tahaks medali anda k6igile, kes kohapeal asjale reageerivad, mitte parast FB-s ei hakka oma jutukest sheerima, et ehk j6uab tema arvamus asjast ka selle 6ige inimeseni l6puks. Nendele FB jagajatele tahaks lihtsalt alati karatada peale, et kus sa krt siis olid, kui asi toimus, kas siis ei saanud minna ja ytelda.

    • Miramii
      Author
      03/10/2015 / 15:14

      Kusjuures tõesti, sellised asjad on ka mulle silma jäänud. Tobe.

  4. Svea
    03/10/2015 / 20:22

    sellel väikesel poisil vedas, et Sina olemas oled! tubli käitumine. nii kurvaks teeb, et sellised saavad lapsi :(

  5. 04/10/2015 / 00:28

    Sellised lood võtavad lihtsalt kõnevõime ära. Sõitsin mõned nädalad tagasi bussis ning nägin vastupidist suhtumist – üks kaasreisija pildistas narkomaanist umbes aastase lapsega naist, saatis pildid lastekaitsesse ning lubas neid jälitada koduni. Õnneks on vahel ka selliseid hoolijaid ja tegutsejaid, nagu sinagi!

  6. 04/10/2015 / 17:06

    No tõesti, mis siin maailmas toimub. Õnneks aga on veel ikka olemas ka neid, kes märkavad, hoolivad ja tegutsevad.

    • Miramii
      Author
      05/10/2015 / 22:28

      Ei ole tubli. Sa oleks sama teinud! See on..loomulik

      • Marili
        05/10/2015 / 23:26

        Tundub, et on käitumine, mida igaüks teeks…aga kahjuks reaalsus pole see. Nii et OLED KÜLL! :)

Leave a Reply