Ei saa ilma kakaota!

Peale jõuluõhtusööke istusime meie R’iga hoopiski lennukile ja sõitsime Norrasse, minu sugulastele külla. Mul on vedanud kahe asjaga- sellega, et mul nii palju imevahvaid ja maailmamõnusamaid sugulasi on ja sellega, et nendest suur osa Norras elab.

Ühel päeval aga, kui poiste Papa nad skateparki viis ja mu täditütar end veel natukene tõbisena tundis, hüppasime meie R’iga metroosse ja põrutasime linnaosasse kus ma mitte kunagi käinud polnud-Grünerløkka’sse. See on selline “new-cool-hipster-area” mis õigepisut võiks meenutada Kalamaja. Käsitööõllepoed, vintage poed, graffity, pargid ja imemõnusad kohvikud.

Me külastasime Norra kõige esimest kakao kohvikut, mis meie rõõmuks on säilinud tänaseni. Kohvik oli vana, kuid täis õdusat tunnet ja “palun üks kakao ja kaneelisai” olustikku.

Seal oli mõnus istuda. Vana kulunud ja ära kraabitud täispuidust laud ja umbes sama väsinud diivanid. Tore teenindaja ja salajased kohvikusopid ning koogi valik täpselt nii suur, et jõuab sekundiga otsuseid vastu võtta.

Ja need kakaod? Arvasid, et lähed ja tellid lihtsalt kakao ja saadki? Eiei. Valik on seal üüratu! Kakao küpsisetükkidega, kakao śokolaaditükkidega, või ehk hoopis kakao frappé?

Cocoa – Toftes Gate 48, Oslo

Peale Grüneløkkat läksime me tagasi kesklinna, kus jalutasime mööda Karl Johans’i tänavat ja nautisime Oslo rohkeid tulukesi ja śopingumelu. Siin algasid nimelt “tilbud” ja sellega kaasnevad rahvastehordid, kes oma rahale uusi kodusid otsivad ja need osavalt poodide kassadesse paigutavad.

Eile selgus, et siin on ka Illums Bolighus, mida ma ei teadnud. Ja ÄKKI õnnestub ka sinna minna. See oleks imevahva, sest mul on paar mõtet peakeses, mis ma endale kinkida võiksin.

Ilusat aastalõppu, sõbrad!

 

Share:

Leave a Reply