Oleme nüüd nendel novembrikuu viimastel päevadel end taas Viimsisse sisse seadnud. “Sisse seadnud” ei kõla küll hetkeolukorda arvestades just päris õigesti, aga oleme vähemalt mõtetega jälle siin, siinse kodu sees ja ümber ja keskel. Meie kodu oli pea kaks aastat välja üüritud ja nii ei oodanud meid siin ees see…
View Post
Ma mäletan küll neid tundeid, kui siia kolisime. Kõik oli nii võõras. Ma olin enne siia tulemist Pärnus vaevu mõned korrad käinud ja ei teadnud midagi, peale Supeluse tänava ja kuidas Koidula pargist sinna saab. Ja, et tänava otsas on rand. Kõik. Ja siis järsku “pandi mind siia maha”, täitsa…
View Post
Me ei ole mingit autohullud ja nii ei tea mina automarkidest midagi. Praegu uut autot valides, peab R. ise ka paljude sõpradega nõu pidama, sest see nool pole tedagi tabanud ja nimetab samuti neljarattalist pigem lihtsalt tarbeesemeks kui hobiks. Küll aga, nagu isegi aimad, on meile hästi oluline ikkagi turvalisus.…
View Post
Kui ma aastaid-aastaid lapsest unistasin, veetsin ma üksjagu aega mõeldes, et millise voodi me ostaksime, milline ta tuba oleks ja millise käruga me ringi vuraksime. Sattusin nägema ühte kindlat mudelit muudkui oma reisidel, uhkete vanemate käe otsas ja erinevates ajakirjades ja olin enda arvates kindlalt “müüdud”. Aga siis, kui käru…
View Post
Kõik lehed on juba puudelt alla sadanud ja kogu värviline osa sügisest hakkab mööduma. On saabumas pime-vihmane novembrikuu, kus ainsaks lootuskiireks on peagi süttivad jõulutuled ja piparkoogilõhnalised, veidikene sassis, koduköögid. Aga sellest pole midagi. Meil on ka novembri kuus üht-teist oodata- Waldorflapsed peavad selle kuu sees laternapidu ja meie pere,…
View Post