Vahel on kasu sellest, kui üldise vooluga kaasa ei lähe ja oma suvepuhkusest loobud. Siis, suurest “puhkamise igatsusest” vaevatult võib pea üsna häid ideid genereerima hakata. Ja nii sai meie selle aastaseks suvepuhkuseks hoopiski autosõit Prahasse! Tegelikult, käisime me ka Saksamaal, Dresdenis, aga see oli rohkem sellepärast, et ma oma “olen käinud” kohtadesse ühe riigi lisada saaksin. Kuigi Dresden oli tegelikult täitsa äge!
Kulupõleng vahetult enne Tśehhi piiri
Prahaks me plaane ei teinud- otsustasime igati kasutada go with a flow mõnusat teenust. Kohale jõudsime õhtul ja olime oma ööbimiskohast vaimustunud- me nimelt valisime peatuspaigaks laeva nimega Albatros ja nagu aru saada võib, oli meie tuba kajut. Kajut asus kõige alumisel korrusel ja nii oli üsna õdus kanali peale vaadata, kajakatega tõtt jõllitada ning mööduvatele kalalaevadele lehvitada. Olgugi, et ruum oli väga väikene, ei seganud see üldsegi ja meie pikad jalad omastasid ruttu üle kohvrite hüplemise uhke kunsti.
Shakespeare&Sons Praha
Esimesel hilisõhtul jalutasime mööda Praha vanalinna, põikasime sisse ühte siseõue, nautisime kitarrimängu ja maitsesime kohalikku õlut ning veini. Mõnus suveidüll juba vaikselt sügisesse sammuvas linnas oli käega katsutav ja soov, et see ei lõppekski, oli kerge tekkima. Me polnud kaugel sellisest poest nagu Shakespeare&Sons, kuhu me mõistagi sisse kiikasime. Pood oli igati vana, täpselt nii nagu Pariisiski, kuid oma Prantsusmaa vennaga kuidagi veel enam boheemlaslikum. Õhkkond tekitas tunde, et just lahkusid paar kirjanikku-luuletajat, jätsid malemängu pooleli ja suundusid kuskile veini maitsma. Ma raamatutesse suurt ei süvenenudki, sest pood toimis minu jaoks ise kui üks vägagi huvitav teos.
Shakespeare&Sons Praha
Shakespeare&Sons Praha
Shakespeare&Sons Praha
Me külastasime Prahas olles pea kümmet erinevat restorani-kohvikut, millest kõik olid ääretult lahedad! Küll aga jättis suurima mulje meile kohvik Louvre, mis pärineb aastast 1902 ja on seniajani püsinud üsna muutumatult. Nii saad sa kogeda pea seda sama, mida Kafka, kui seal oma sõpradega aega veetmas käis, või Einstein oma Prahas elamise ajal. Kohvik on küll üsna tuntud, aga tundus, et turistide hordidest siiski puutumatuks jäänud ja meie silmasime seal pigem kohalikke. Olustik oli samuti kui raamat- tagumises lauas tülitsev noorpaar, kelle naispool närviliselt suitsu kimus ja naiselikult tõrges tundus, pealtnäha maalt saabunud vanaisa oma lapselapsega kohtumas, kes ehk kohalikus ülikoolis tarkust omandamas. Ja siis suur perekond oma pisikestele liikmetele söögi ja lauakombeid õpetamas. Idüll.
Café Louvre
Soda water + lemon fresh Café Louvre
St. Martin restoran
Tants Praha vanalinnas
Muidugi, ilmselgelt, ei saanud ma üle ega ümber kohalikust kaubandusest ja ma ei piirdunud ainult linna lummuses ringi käimisest. Nii leidsin ma 2 lemmik poodi- Botanicus ja Manufactura. Esimene oli täis igasuguseid looduslikke õlisid, kreeme, taimi, seepe ja isegi postreid taimedest. 2 nendest rändasid minuga koju kaasa ja leiavad uhked kohad seinal. Manufactura on natukene sarnane, aga pigem reaalselt kosmeetika suunaga. Manufacturas oli natukene ka teisi asju ja nii leidsin ma meie kööki ideaalsed suhkru ning mee anumad, puidust ja igati armsad! Lisaks leidsime seal ägeda paberitooteid müüva poe, Papelote, Tśehhi kohalik toodang, muidugi. Pood oli nii armas ja äge ja sealt sain samuti üht-teist. Tśehhi hinnad on lihtsalt sellised, et kaks korda mõtlema ei pea 😉
Pood Czech Labels and Friends
Pood Czech Labels and Friends
Kuráź Shop
Peale Prahat võtsime suuna järgmise linna poole- Karlovy Vary. Kuigi see linn oleks olnud enim pildistamist väärt, siis ainsad pildid on mu telefonis. Nimelt on tegu spa linnaga, kus asub suur hulk kuuma mineraalvee allikaid. See tähendab seda, et ostad putkast vähese raha eest endale kindla kujuga “kruusi”, millel juba kõrs küljes ja jalutad mööda linna ning jood allikatest vett. Vesi on kohati 70 kraadi soe ja annab juba tee mõõdu välja. Muidugi on selles linnas tohutult erinevaid spasid ja see on paljude lemmik puhkekoht. Ka silmailu oli väga- linn on puhtaim, mida mina üldse kunagi näinud olen ja selle keskmes on autodel sõitmine keelatud. Lisaks on allikate läheduses keelatud ka suitsetamine ja koerad ning korraga ei tohi kaasa võtta mitte rohkem kui 1l vett.
Karlovy Vary on nii uhke linn, et sõnu selle kirjeldamiseks polekski, kuid kui oled näinud Bondi Casino Royale filmi, siis oled näinud ka tükikest sellest linnast. Nimelt osa filmiti sealses Grandhotel Pupp nimelises hotellis, kus muide sain süüa ka oma sünnipäeva koogi! Uhke kas pole?
Villa Basileia, Karlovy Vary
Meie ööbisime keskuse lähedal Villa Basileias. Täitsa OK, kuid mitte oma tärnide vääriline. Küll aga meeldis mulle toa sisekujundus, mis ju minu omast ringiga mööda läheb. Oli mõnus end vahelduseks nii kuninglikuna tunda. Selles hotellis ööbisime ka minu sünnipäeval.
Villa Basileia, Karlovy Vary
Villa Basileia, Karlovy Vary
Villa Basileia, Karlovy Vary
Ja siis sõitsime Dresdenisse. Linn oma olustiku poolest ei erine eriti Tallinnast või Helsingist, kuid tal olid omad pärlid. Uhked ehitised, vanad tänavad, võimsad sillad ja muu selline. Ja siis noh, mina nautisin ka kohalikke toidupoode, kaubamaju, kodusisustuspoode, kunstipoode ja muud sellist..mulle omast.
Palangal käisime ka, aga seal olime nii vähe, et jõudsime vaid promenaadil jalutada, karpe süüa, veini juua ja õigepisut magada.
Kokku sõitsime me umbes 4500km ja olime ära pooltesit nädalat.
Me ööbisime järgmistes kohtades:
Poola, Augustow – Kaktusik (väga OK ja soovitame. Hommikusöögile ei jäänud)
Tśehhi, Praha – Botel Albatros (Ideaalne valik kui tahad soodsalt linna keskele)
Tśehhi, Karlovy Vary – Villa Basileia (Teine kord valiks ehk mõne spa’ga hotelli. Linnas on ka üks termaalbassein aga kuna see ei töötanud siis oleks ikkagi midagi spa basseiniga tahtnud)
Saksamaa, Dresden – Ibis Budget (Ideaalne asukoht kaubanduskeskuse küljes ja vanalinna ääres)
Leedu, Palanga – Boutique Hotel Smilčių Vilos (tuba OK aga hommikusöök ei meeldinud üldse, see koosnes vaid võileibadest)
